Oma laulu ei leia ma üles

Üle vainude valendav aur
Vahulillede udune voodi
Igaühel on südame laul
Igaühel on see isemoodi
Lähen karjateed, karukell käes —
Kutsun hiliseid laule ma koju
Ja nad tulevad männikumäelt
Kõige viimane udus veel ujub
Minu laule vist teavad siin kõik
Udus ripuvad kellukakannud
Kuna kõik nad siit karjamaalt sõid
Nüüd üks vallatu plehku on pannud!
Üle vainude valendav aur
Mul on närbunud karukell süles
Igaühel on siin oma laul
Ja ma oma ei leiagi üles