Masin

Pidurid on roostes,
tuumaks vaid kõdu.
Elu ei liigu
ja valgust ei näe.
Ammu on lõppenud kõik temas ära,
põrmu on vajunud sõnad ja teod.
Kadunud on kõik mis ta maksis ja vääris,
uksed on sulgunud tanklate ees!
Masin!
Masin!
Mootori müra katkend ta sees,
tõmmet ei ole ja iial ei tule.
Võetud on välja kõik juhtmed ja rauad,
küünlad on märjad ja märjad on hauad!
Masin!
Lekib ja viimaks on järgi vaid plekid!
Masin!
Kinni on kiilunud, romuks on saanud!
Puruks on löödud!
Löödud!
Romuks on taotud!