Soerd

Kui öö on langenud maha.
Kui lämbund on viimne valgus.
Kolm tilka, mis jäid minust maha,
jäänukid on jäänud selja taha.
Kui öö on langenud maha,
tardunud on inimliin.
Kurjast võimust vaevatud,
verejanust sõge.
Kiskalikult kuratlik,
valelikult värdjalik.
Ei pea kinni Soerdit köidik!
GORESOERD!
GORESOERD!
Kurjast võimust vaevatud,
verejanust sõge!
Ei pidurda mind keegi,
kui haistan ma pulssi ja veeni.
Sisu kisu välja,
vaim lase lahti.
Värdjas!
Värdjanahk!